| "Eesti kuulub 2021. aastast Euroopa Liidu viinamarjakasvatustsooni A," kuulutas Eesti Maaülikooli aianduse professor Kadri Karp. See tähendab, et Eesti on nüüd ametlik veinimaa, kus tootjad peavad täitma samasuguseid nõudeid nagu Prantsusmaal või Saksamaal. |
Üks nõue on, et veini võib toota ainult viinapuuliigi Vitis vinifera marjadest või selle ristanditest. "Seega on oluline teada iga sordi sugupuud. Näiteks on meil väga levinud viinapuu "Isabella", aga kuna see on Ameerika päritolu – sordi esivanem on Vitis labrusca – , siis sellest Eestis ametlikku veini teha ei tohi," ütles ta. |
Selguse huvides tasub siinkohal rõhutada, et vein on viinamarjamahlast kääritatud jook. Kui kääritamisel on kasutatud teiste puuviljade või marjade mahla, on õige rääkida puuvilja-või marjaveinist, kuhu alla liigitatakse tinglikult ka rabarberivein. Muust toorainest, näiteks võilille või nõgese tõmmisest tehtud kääritatud joogid pole ametlikult veinid. |